Kaart - Švenčionėliai

Švenčionėliai (, poola Nowe Święciany, valgevene keeles traditsiooniliselt Новыя Сьвянцяны) on linn Leedus Vilniuse maakonnas Švenčionyse rajoonis, Švenčionėliai valla halduskeskus. Asub Švenčionysest 10 km lääne pool Žeimena jõe ääres. Linna läbib Peterburi-Varssavi raudtee.

Linnas asub raamatukogu, haridust annavad gümnaasium, progümnaasium ja keskkool.

Asula tekkis 1861. aastal Peterburi-Varssavi raudtee äärde, sinna rajatud Švenčionėliai raudteejaama juurde. Švenčionėliai on küll varasem, seda nime kandis XVII sajandil rajatud karjamõis, mis asus aga Švenčionysi lähistel.

Praeguse linna kohal asusid keskajal Juodiskise mõis ja küla. Mõisale kuulunud pagariäri on linna vanim ehitis.

Aastail 1895–1899 valmis Pastavy-Panevėžysi kitsarööpmeline raudtee ja sealne raudteejaam kujunes sõlmjaamaks. Hiljem lisandusid veel kitsarööpmelised raudteed Naračisse ja Berezweczi. XIX sajandil hakati seal remontima auruvedureid. Aastal 1900 asula põles.

Aastal 1907 ehitati Švenčionėliaisse kiriik, järgmisel aastal moodustati selle ümber kihelkond. Esimese maailmasõja ajal asula elektriseeriti.

Aastail 1920–1939 kuulus Švenčionėliai Poolale. Aastal 1920 sai asula linnaõigused. Aastal 1939 läks asula Valgevene NSV koosseisu, seal kaotas see linna staatuse, taas sai Švenčionėliaist linn aastal 1946. Leedu koosseisu läks asula aastal 1940.

Teise maailmasõja ajal hukkasid kohalikud aktivistid kommunistidega koostööd teinud juudid. Septembris suunati asula juutidest elanikkond endisesse Nõukogude sõjaväe treeninglaagrisse, kus moodustati geto. Sinna asustati juute ka ümbruskonna asulatest. 8. oktoobril 1941 hukati getos elanud juudid. 20. mail 1942 tapsid sealsed leedulased 26 linnas elanud poolakat.

Aastal 1959 valmis praegune katoliku kiriku hoone, aastal 1972 ehitati linna ka õigeusu kiriku hoone.